Küsimused, mis ootavad vastuseid..

Mis on PÄRIMUSKULTUUR?

Pärimuskultuur on levinud suulise pärimuse või jäljendamise teel ning jaguneb aineliseks kultuuriks ja vaimseks kultuuriks ehk folklooriks, mis haarab kunstilise rahvaloomingu liigid, nagu rahvaluule ja -muusika, rahvatantsud ja -mängud, aga ka traditsioonilised tõekspidamised, teadmised ja oskused, rahvausundi ja -kombestiku, käsitööoskuse, rahvameditsiini, rahvapedagoogika jm.

Pärimuskultuuri nähtustel puudub mingi kindel, kirjas või muul moel fikseeritud kuju ning nad levivad ajas ja ruumis variantidena. Leviku aega ja ruumi on raske piiritleda, nagu pole võimalik piiritleda ka üldse traditsiooni ehk pärimuseaega ja ruumi. Suulise kultuuri nähtusi võib tekkida ka tänapäeval. Mõistepärimuskultuur eeldab aga kindlasti seda kandvat kollektiivi, kes tunnetab seda omana, olgu see siis mingi kitsam kogukond või terve rahvas.

Puhas suuline traditsioon saab siiski eksisteerida vaid kirjaoskuseta ühiskonnas, pikaajalise kirjaoskusega ühiskonnas on kirjalik levik trükisõna kaudu paratamatult sekkunud protsessi. Tänapäeval on lisandunud oluliste kultuurilevi vormidena meedia ja internet, mis vahendavad ka pärimuskultuuri ning saavad ise ainet viimasest. Pärimuskultuur on seega mitmetahuline ja keerukas nähtus – ajas ja ruumis leviv ja muutuv protsess, alati keerukam kui mistahes definitsioon.

Tekst pärineb www.folkloorinoukogu.ee lehelt