Pärimusaida sünd piltides

Mis hakkab aidas toimuma?

Kõige põletavam küsimus - mida me seal aidas siis teeme? Ja kes on sinna oodatud?

Nagu juba eelmises postituses välja tõime, siis väärustame eelkõige pärimuskultuuri ning läbi selle tahame taaselustada palju eestlaste rahvakalendrilisi toimetusi ja tegemisi. Alates saunavihtade tarkusest ning valmistamisest lõpetades kodu-kauniks-töötubadega ja muinasjuttude vestmisega. Oma koha leiavad ka kindlasti käsitöö-teemalised õpitoad ning pühade-eelsed tegemised.

Pärimuskultuuri ei ole võimalik kuidagi ühe lausega defineerida - see on pigem ajas muutuv ja arenev protsess. Ka praegusel ajahetkel luuakse pärimuskultuuri. See on see, mis teeb ühes kogukonnast kogukonna ja see on see, mis meid ühendab.

Lisaks toimetustele, saab aidas aeg-ajalt ka head eestimaist muusikat nautida, hea õnne korral ka kohalikku teatrikunsti ning etenduskunste.
Selle kõige kõrvale pakume kohvikuosas meie külalistele kohvi ja teed ning magusaid ampse.

Kui aga juhtub, et tulemas on mõni tähtpäev ja hädasti oleks vaja kingitust või kaugelt tulija soovib midagi mälestuseks - siis lahendame ka selle mure! Hiiumaa käsitöömeistrite parimad palad leiavad oma koha aida riiulitel!

Seega tegevus aidas on igale eale ja maitsele. Võib ka lihtsalt sõbraga kohvitassi taha juttu puhuma tulla või aega parajaks teha mõne raamatu lugemisega.

Veel veidi saab hoogu anda ka meie projektile läbi Hooandja! Üheskoos saame aluse panna millelegi uuele!

http://www.hooandja.ee/projekt/hiiumaa-parimusaida-loomine

Küsimused, mis ootavad vastuseid..

Mis on PÄRIMUSKULTUUR?

Pärimuskultuur on levinud suulise pärimuse või jäljendamise teel ning jaguneb aineliseks kultuuriks ja vaimseks kultuuriks ehk folklooriks, mis haarab kunstilise rahvaloomingu liigid, nagu rahvaluule ja -muusika, rahvatantsud ja -mängud, aga ka traditsioonilised tõekspidamised, teadmised ja oskused, rahvausundi ja -kombestiku, käsitööoskuse, rahvameditsiini, rahvapedagoogika jm.

Pärimuskultuuri nähtustel puudub mingi kindel, kirjas või muul moel fikseeritud kuju ning nad levivad ajas ja ruumis variantidena. Leviku aega ja ruumi on raske piiritleda, nagu pole võimalik piiritleda ka üldse traditsiooni ehk pärimuseaega ja ruumi. Suulise kultuuri nähtusi võib tekkida ka tänapäeval. Mõistepärimuskultuur eeldab aga kindlasti seda kandvat kollektiivi, kes tunnetab seda omana, olgu see siis mingi kitsam kogukond või terve rahvas.

Puhas suuline traditsioon saab siiski eksisteerida vaid kirjaoskuseta ühiskonnas, pikaajalise kirjaoskusega ühiskonnas on kirjalik levik trükisõna kaudu paratamatult sekkunud protsessi. Tänapäeval on lisandunud oluliste kultuurilevi vormidena meedia ja internet, mis vahendavad ka pärimuskultuuri ning saavad ise ainet viimasest. Pärimuskultuur on seega mitmetahuline ja keerukas nähtus – ajas ja ruumis leviv ja muutuv protsess, alati keerukam kui mistahes definitsioon.

Tekst pärineb www.folkloorinoukogu.ee lehelt