Näitus

Tuleb tunnistada, et Kaie ettepanek, otsida oma tööd kapi otsast tolmukorra alt välja ja need näitusele tuua, tuli mulle üllatusena. Mulle on alati meeldinud joonistada ja teen seda nüüdki, kui vahel süvenemiseks aega leian, kuid ma ei ole kunagi arvanud, et neid peaks kuidagi eriliselt eksponeerima.

Minu arvates on alati kuskil keegi, kes joonistab minust oluliselt paremini.
Pliiatsitega olen sõber olnud juba lapsepõlvest, mil ema küülikukasvatuse raamatu tihedalt küülikuid täis joonistasin. Hea tahtmise korral võis isegi aru saada, et tegu on küülikutega.

Emmaste Põhikoolis tuli tihti teisigi kunstiõpetuse tundides aidata, enamasti õpetaja teadmata, samuti käisin vahel vahetundides väiksematele joonistamas – mine tea, äkki kellelgi on see veel meeleski. Kunstiringides ma käinud ei ole, küll aga osalesin Kunstiakadeemia ettevalmistuskursusel 1997/1998 õppeaastal, mil käisin Tallinna 21. Kooli 11. klassis. Kunstiakadeemiasse sisseastumiskatsetele ma siiski ei läinud, vaid proovisin pääseda Tallinna Pedagoogikaülikooli nii kunstiõpetaja kui matemaatikaõpetaja erialale. Läksin matemaatikat õppima.

Viimasel ajal on mind köitnud fotode järgi portreede joonistamine. Neid töid pean enda parimateks töödeks, kuid olen peaaegu kõik tööd nendele sõpradele laiali jaganud, keda portreedel kujutanud olen. Viimaste koopiaid on vahel minu näoraamatu albumis näha olnud, kuid kahjuks sellel näitusel neid teile vaatamiseks tuua ei ole võimalik.


Aitäh, Kaie, et pisut elevust oma ettepanekuga tekitasid ja loodan, et mu pildid vaatajale häid emotsioone loovad!


Parimate soovidega,





Tiina