Mis hakkab aidas toimuma?

Kõige põletavam küsimus - mida me seal aidas siis teeme? Ja kes on sinna oodatud?

Nagu juba eelmises postituses välja tõime, siis väärustame eelkõige pärimuskultuuri ning läbi selle tahame taaselustada palju eestlaste rahvakalendrilisi toimetusi ja tegemisi. Alates saunavihtade tarkusest ning valmistamisest lõpetades kodu-kauniks-töötubadega ja muinasjuttude vestmisega. Oma koha leiavad ka kindlasti käsitöö-teemalised õpitoad ning pühade-eelsed tegemised.

Pärimuskultuuri ei ole võimalik kuidagi ühe lausega defineerida - see on pigem ajas muutuv ja arenev protsess. Ka praegusel ajahetkel luuakse pärimuskultuuri. See on see, mis teeb ühes kogukonnast kogukonna ja see on see, mis meid ühendab.

Lisaks toimetustele, saab aidas aeg-ajalt ka head eestimaist muusikat nautida, hea õnne korral ka kohalikku teatrikunsti ning etenduskunste.
Selle kõige kõrvale pakume kohvikuosas meie külalistele kohvi ja teed ning magusaid ampse.

Kui aga juhtub, et tulemas on mõni tähtpäev ja hädasti oleks vaja kingitust või kaugelt tulija soovib midagi mälestuseks - siis lahendame ka selle mure! Hiiumaa käsitöömeistrite parimad palad leiavad oma koha aida riiulitel!

Seega tegevus aidas on igale eale ja maitsele. Võib ka lihtsalt sõbraga kohvitassi taha juttu puhuma tulla või aega parajaks teha mõne raamatu lugemisega.

Veel veidi saab hoogu anda ka meie projektile läbi Hooandja! Üheskoos saame aluse panna millelegi uuele!

http://www.hooandja.ee/projekt/hiiumaa-parimusaida-loomine

Küsimused, mis ootavad vastuseid..

Mis on PÄRIMUSKULTUUR?

Pärimuskultuur on levinud suulise pärimuse või jäljendamise teel ning jaguneb aineliseks kultuuriks ja vaimseks kultuuriks ehk folklooriks, mis haarab kunstilise rahvaloomingu liigid, nagu rahvaluule ja -muusika, rahvatantsud ja -mängud, aga ka traditsioonilised tõekspidamised, teadmised ja oskused, rahvausundi ja -kombestiku, käsitööoskuse, rahvameditsiini, rahvapedagoogika jm.

Pärimuskultuuri nähtustel puudub mingi kindel, kirjas või muul moel fikseeritud kuju ning nad levivad ajas ja ruumis variantidena. Leviku aega ja ruumi on raske piiritleda, nagu pole võimalik piiritleda ka üldse traditsiooni ehk pärimuseaega ja ruumi. Suulise kultuuri nähtusi võib tekkida ka tänapäeval. Mõistepärimuskultuur eeldab aga kindlasti seda kandvat kollektiivi, kes tunnetab seda omana, olgu see siis mingi kitsam kogukond või terve rahvas.

Puhas suuline traditsioon saab siiski eksisteerida vaid kirjaoskuseta ühiskonnas, pikaajalise kirjaoskusega ühiskonnas on kirjalik levik trükisõna kaudu paratamatult sekkunud protsessi. Tänapäeval on lisandunud oluliste kultuurilevi vormidena meedia ja internet, mis vahendavad ka pärimuskultuuri ning saavad ise ainet viimasest. Pärimuskultuur on seega mitmetahuline ja keerukas nähtus – ajas ja ruumis leviv ja muutuv protsess, alati keerukam kui mistahes definitsioon.

Tekst pärineb www.folkloorinoukogu.ee lehelt

Torupilli Juss ja Trio

Juhan Maaker ehk Torupilli-Juss (26. märts 1845 Muda küla – 21. september1930 Muda küla) oli eesti torupillimängja. Teda peeti omal ajal üheks parimaks pillimeheks ning teda on tunnustavalt kutsutud torupillikuningaks.Ta oli ka enda väikese purjelaeva "Viidemann" kapten.

Jussil oli elu jooksul vähemalt neli enda valmistatud torupilli. Ta oskas mängida 56 pillilugu, millest 36 olid tema enda tehtud. 1921. aastal salvestas ta 38 torupilli lugu.Neist 36 on digisalvestetud.

1922. - 1929 aastal esines ta erinevatel rahvamuusika ringreisidel üle terve Eesti. Torupilli-Juss käis korduvalt Soomes mängimas.

Torupilli-Juss müüs Tallinnas Hiiumaa küttepuid. Selleks, et kaup paremini läheks, lubas ta ostjale mängida torupilli loo.

/Wikipedia/

/Pilt: Rahvusarhiivi filmiarhiiv.EFA 10.3-6270 Grupp rahvapillimängijaid./

Torupilli Jussi Trio

Eeva Talsi – viiul, hiiu kannel, laul
Karoliina Kreintaal – viiul, hiiu kannel, laul
Cätlin Mägi – Eesti torupilll, parmupill, laul, vile

Torupilli Jussi Trio moodustavad viiulid ja möödunud sajanditest tänapäeva toodud torupillikõla.

Selle ansambli esituses kõlavad hoogsad ja omanäolised tantsulood kunagise Hiiumaa torupillikuninga Jussi repertuaarist. Rõhk on autentsusel ja ehk ka sama pöörasel meeleolul, just nagu Jussil kunagi kombeks oli.

Hiiumaalt Emmastest pärit Eesti Torupillikuninga e. Torupilli Jussi e. Juhan Maakeri lugusid järele mängida on suur julgustükk. Vanameister ei ole koonerdanud variatsioonide, kaunistuste ega virtuoossete mänguvõtetega. Torupilli Jussi on kirjeldatud kui äärmiselt kaasahaarava mängustiiliga meest. Oleme riskinud ja väljakutse vastu võtnud: nüüd, peaaegu üheksakümmend aastat hiljem jätkame Torupilli Jussi traditsiooni. Arhiivilindistuste põhjal Jussi muusika „jälitamine” on tähendanud meile harjumatuid kõrgusi ja sügavusi, peadpööritavaid kurve, kannapöördeid ning üliväledaid näpuharjutusi, kuid eelkõige on see pakkunud meile meeliülendavat pidu ja pillerkaari ning äratundmist, kuhu ulatub ühe ebatavaliselt andeka ja karismaatilise külapillimehe tähelend.



/Tekst pärineb: http://catlin.ee/torupilli-jussi-trio /

Pärimusaida loomine

Olen positiivse ellusuhtumisega noore pere ema Hiiumaalt, kelle südameasi on noortetöö ja kultuuriline tegevus. Oman pikaajalist edukat projektitöö kogemust nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Juba mitu aastat on minu peas kogunud tuure pärimusaida loomine, isegi vana ait on olemas, kuhu seda kõike teha. Juhuste kokku langemisega, on mul nüüd see aeg ja tahtmine Hiiumaa päris esimene pärimusait luua, loodetavasti koos Teie abiga.

Projekti eesmärk on luua Hiiumaale omanäoline esimene pärimusait, mille põhitegevuseks on pärimuskultuuriliste tegevuste ja ürituste korraldamine, mis on suunatud nii Hiiumaa kui ka üle-eestiliste traditsioonide tutvustamisele ja propageerimisele.

Tegevused nagu pärimuslike laulu- ja lastemängude, pärimustantsude (nt ringtantsud), käeliste tegevuste (sh erinevad käsitööliigid), kohaliku toidu, kohalike pärimuste (nt Leigri lood) õpitoad nii kohalikele kui ka eestisisestele ja välisturistidele. Kultuuriüritused, kus esinevad erinevad muusikud alates pärimusmuusika õpilastest lõpetades Eesti tuntumate folkansamblitega, samuti erinev pärimusest inspireeritud näitekunst nii kohalike harrastajate kui ka professionaalide näol.

Lisaväärtusena pakume „vaba lava” (koht, kus huvilistel on võimalus saada lavakogemust, ilma eelneva esinemistaustata) konseptsioonis santsu erinevate kunstide valdajatele esinemisvõimalusi.

Kultuurisündmuste ja tegevuste toetamiseks on avatud aidas ka kohvik-pood, kust saab osta kohalikku kergemat einet, karastusjooke, kohvi-teed ning Hiiumaist käsitööd, mida saab nii kohalik kui ka turist soetada omale nii kingituseks kui ka mälestuseks. Käsitöö tooted võetakse müüki kohalikelt käsitöömeistritelt, peamiselt Hiiumaalt.